MIKS ETTEVÕTETE JUHID PEAKSID ALATI KASUTAMA STRATEEGILIST MÕTLEMIST?

Meenutame kahte ekspeditsiooni, mis 1911. aastal uskumatule missioonile suundusid. Kuigi nad kasutasid erinevaid strateegiaid ja läksid mööda erinevat marsruuti, oli mõlemal sama eesmärk: esimesena ajaloos lõunapoolusele jõuda.

Ühte neist juhtis Norra maadeuurija Ronald Amundsen. Amundseni ettenägelikkus ja detailide märkamine panid ta teel olles varusid koguma. Nii ei pidanud tema meeskond kogu reisi jooksul kõiki varusid kandma. Ta varustas oma inimesed parimate võimalike vahenditega ja kaalus hoolikalt teekonna kõiki võimalikke aspekte. Ja see tasus ennast ära. Kõige suurem probleem, mis neil tekkis? Üks põletikuline hammas.

Kuid teisel rühmal ei olnud strateegiliselt mõtlevat liidrit. Briti mereväeohvitseril Robert Falcon Scottil oli mõningaid kogemusi Antarktika uurimisega, kuid tema ekspeditsioon oli Amundseni oma vastand. Kehv transport, ebapiisavad rõivad, vigased vahendid ja isegi ootamatu lisaliige põhjustasid tema
ettevõtmises kaose.

Scotti kehva plaanimise tõttu kannatas tema meeskond kümme nädalat kurnavat teekonda. Kui nad viimaks – olles läbinud kaheksasada miili –
lõunapoolusele jõudsid, tervitas neid Norra lipp ja Amundseni kiri. Suurepärase strateegilise mõtlemisega meeskond oli neid eesmärgi saavutamisel rohkem kui kuu ajaga edestanud!

Otsitakse strateegilisi navigeerijaid

Kui inimesed satuvad olukordadesse, kus on tegemist elu või surma küsimusega, on lihtne näha strateegilise mõtlemise väärtust. Kuid see vajadus on sama suur ka juhul, kui valusad tagajärjed ei ole kohe näha. Ettevõtted, nagu teie oma, vajavad liidreid, kes mõistaksid strateegilise mõtlemise väärtust. Navigeerimise seadus ütleb, et igaüks võib laeva juhtida, kuid kursi määramiseks on vaja tõelist juhti. Meeskonna juhtimiseks sihtpunkti on vaja strateegilist mõtlemist.

Strateegia on ette mõtlemine, pidades silmas plaani ja eesmärki. Teisisõnu võivad teie liidrid ja juhid saavutada kontrolli homse üle, mõeldes sellele täna.

Kuid enne inimeste teeleviimist on abiks, kui ettevõtte „strateegilised navigeerijad” teavad, mida strateegilised liidrid enda ja oma meeskonna edu paikapanekuks teevad. Jaga neid nõuandeid julgesti oma liidrite ja juhtidega, et nad saaksid ise hinnata, kus nad parajasti on.

1. Strateegilised navigeerijad näevad ees olevat teekonda. Leroy Eins, raamatu „Be the Leader You Were Meant to Be” autor, kirjutab: „Liider on inimene, kes näeb rohkem kui teised, kes näeb teistest kaugemale ja näeb teistest varem.” Mida suurem on organisatsioon, seda selgemalt peab liider oskama ette vaadata.

2. Strateegilised navigeerijad tuginevad varasemale kogemusele. Iga varasem edu ja läbikukkumine võib olla teadmiste ja tarkuse allikas – kui liider selleks võimaluse annab. Edu õpetab liidritele midagi nende enda kohta ja seda, mida nad oma konkreetsete annetega teha suudavad. Läbikukkumine toob esile nende valed hinnangud ja kohad, kus nende meetodites võib olla vigu. Need, kes vigadest ei õpi, kukuvad läbi ikka ja jälle.

3. Strateegilised navigeerijad kuulavad seda, mida teistel öelda on. Elujõulise strateegia loomiseks kasutavad tipptasemel navigeerijad paljudest allikatest saadud infot. Nad saavad ideid oma meeskonnaliikmetelt ja veedavad aega koos organisatsiooniväliste liidritega, kes võivad olla neile mentoreiks.

4. Strateegilised navigeerijad uurivad enne siduvate kokkulepete sõlmimist tingimusi. Head navigeerijad arvestavad kokku kulud, enne kui enda ja teiste nimel siduvaid lubadusi annavad. Kui liidrid võtavad aega olukorra hindamiseks ja asjade läbimõtlemiseks, teenib ja juhib nende otsus ettevõtet ning meeskonnaliikmeid paremini.

5. Strateegilised navigeerijad veenduvad, et nende järeldustes on arvestatud nii usku kui ka fakte. Teiste eest navigeerimine nõuab, et liidri suhtumine oleks positiivne. Kui inimene ei suuda mõttes teekonda kindlusega läbida, siis ei õnnestu see ka tegelikus elus. Teisest küljest peavad nad ka fakte realistlikult nägema. Takistusi ei tohi pisendada ega väljakutseid olematuks põhjendada.

Hoiatus: olge nende takistuste suhtes ettevaatlik

Isegi kõige kogenumad „strateegilised navigeerijad” põrkavad takistuste otsa.
Jonathan Seitz on nimetanud nelja kõige levinumat takistust tõhusale strateegilisele mõtlemisele. Ärge laske neil takistada oma liidreid ette vaatamast ja vastavalt plaanimast.

1. Liigne optimism: usaldamine, et kuna inimese strateegiline mõtlemine minevikus toimis, on see tulevikus alati edukas.

2. Vähene optimism: oma ande või eduvõimaluse alahindamine; see takistus paneb liidrid strateegiat piirama, et vähendada kahjusid, vältida
vigu ja näha lõpuks, kuidas ettevõte kokku kuivab.

3. Iseenese tarkus: liigne usk oma otsustusvõimesse, kuni kõigi vastuargumentide eiramiseni. Iseenese tarkust leidub meis kõigis.

4. Karjainstinkt: teiste ideede ja suundade imiteerimine enda omade kujundamise asemel. Karjaga kaasaminejad ei tõuse sellest kõrgemale. Tulege oma juhtidele meelde: ole tark. Tea, mis toimib ja mis mitte, kuid leia oma tee.

Liidrid, kes on head navigeerijad, suudavad viia oma inimesed peaaegu kõikjale. Kui soovid, et sinu ettevõte sel aastal kasvaks, anna oma juhtidele vahendid, mis aitavad neil ees ootavate väljakutsete seas hästi navigeerida. Julgusta neid Robert Falcon Scotti vigadest õppima ja investeerima aega ning energiat strateegilisse mõtlemisse – enne kui on hilja.

Allikas: The John Maxwell Company

Osale LIVE2LEAD: Estonia 2017 juhtimiskonverentsil, mis toimub 22. novembril Apollo kinos Mustamäe keskuses. Piletiinfo: http://www.live2lead.ee/#tickets/